• Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • Livestreaming
  • Contact
Thursday, September 28, 2023
-18 °c
  • Login
RMTL
Advertisement
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • LivestreamingLive
  • Contact
No Result
View All Result
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • LivestreamingLive
  • Contact
No Result
View All Result
RMTL
No Result
View All Result
Home Internasional

UN LDC5: Timor – Leste Seidauk Priense Kriteria Graduasaun

Redi Mídia Timor-Leste by Redi Mídia Timor-Leste
June 16, 2023
in Internasional, Istoria, Tetun
0
UN LDC5: Timor – Leste Has Not Yet Met the Graduation Criteria
133
SHARES
166
VIEWS
Share on FacebookShare on TwitterShare on WAShare on Linkedin

By Cristiana X.Belo

Ministra Negosiu Estranjeiru kooperasaun MNEK Sra. Adaljiza A.R.X. Magno. Photo by Media MNEK

Iha konferénsia UN LDC5, delegasaun husi Parlamentu Nasional (PN) Timor – Leste no mós Ministeriu Negosiu Estranjeiru Kopersaun (MNEK) Timor – Leste, hetan mós partisipasaun. Iha artigu ne’e, ita sei hetan informasaun kona-ba rasaun sira,  tanba sá Timor – Leste, seidauk bele halo graduasaun no sai husi nasaun menus dezenvolvidu, bazeia ba estudu Nasoens Unidas. No solusaun saida mak lori fila mai Timor-Leste.

Iha  04 to’o 10  Marsu, konferénsia Estadus Unidus ba nasaun hirak ne’ebé tama iha Lista dezenvolvidu  ba dala lima (UN LDC5).  Halo diskusaun  Konaba  Paizes LDCs  iha mundu   haat nulu resin neen (46) ne’ebé maka seidauk graduasaun, sei iha hela paizes dezenvolvimentu. Timor – Leste, seidauk bele halo graduasaun no sai husi nasaun menus dezenvolvidu.  Bazeia ba estudu Nasoens Unidas,  liu husi Commitee  Development  Policy   (CDP). CDP nia  avaliasaun ba paizes hotu – hotu   hodi hateten katak nasaun sira LDCs  prontu ona gradua ka lae.  Timor – leste  sei iha kategoria paizes ne’ebé seidauk dezenvolvidu tanba  Timor – leste  seidauk prienxe  kritéria husi Nasoens Unidus nian. Intervista refere hala’o, iha konferénsia UN LDC5 Doha, Qatar National Convince Centre. (08 Marsu 2023).

Iha biban ida nee, Embaixador Timor – Leste ba Estadu Unidus da America deskobre ba ita Saida mak LDCs ?

“Least Development Countries (LDCs)  mak  nasaun ne’ebé menus dezenvolvimentu, nasaun ne’ebé mai ne’e kiak kedas.  Otomatikamente  Timor – Leste  kiak entaun sai membru. Nasaun 46 ne’ebé mak sei iha kategoria LDCs, ema hotu hotu esforsu para atu hetan Gradua sai husi LDC ne’e.  Iha konferénsia UN LDC5 ne’e, atu hare fila fali oin sá nasaun riku sira, porezemplu ODA no nasaun ne’ebé norte kooperasaun para bele tau asistente ba nasaun kiak sira 46   para bele hetan graduasaun  lalais. Embaixador Timor – Leste ba Estadu Unidus da America hateten,. Iha porsentu sanulu (10%)  husi totál populasaun iha mundu millaun atus ualu (800) ne’ebé husi nasaun 46  sei kiak.  Populasaun husi totál  refere  ne’ebé mak sei hela iha kotuk ka kiak tanba ne’e, UN bolu atensaun ba ema hotu ne’ebé iha nasaun riku ka dezenvolvidu ona  presiza  tau atensaun.”

Tuir Ministra Negosiu Estranjeiru kooperasaun MNEK Sra. Adaljiza A.R.X. Magno. Katak. “ Desde tinan  neen (6) ou hitu (7)  liu ba sira nia avaliasaun ne’e hateten, ita interiór dé CDP,  GNI   tama ona kategoria atu graduál, tanba ita-nia GDP ne’e númeru boot loos maibé, haree fila fali osan ne’e mai husi ne’ebé? ne’e mai husi fundu mina-rai de’it. Ita bele hateten katak ne’e la sustentavel.  Se ita iha bilhoens sanulu resin hitu  (17) ou ualu (8) iha fundu petrolíferu, tinan tinan ita uza 1.5 to’o 2 milloens tinan sanulu tan osan ne’e hotu ona.   Ita iha problema por ezemplu,  se sira sura husi ita-nia GNI,  GDP ne’e maka husi la’ós de’it meramente, husi osan mina-rai, piór ezemplu husi setór privadu, atividades ekonomia ,ne’e ita bele hatete katak ita sustentavel liu. Entaun ho ida ne’e ita sempre halo argumentu ho sira katak, imi tenke fó  tan lai tempu ba ami.”

Adaljiza Magno haktuir. “ Tuir loos 2025 ita graduál ona, ita la’ós ona membru LDCs  maibé ita hanoin fila fali, ita sei la iha sustentabilidade internu fiskál. Ita sei depende loos ba fundu mina rai,  ita hateten  de’it hanesan ne’e,  fó tan ami tempu, ami sei desverifika ami nia ekonomia.   Ita mós sei iha hela prosesu sai membru ASEAN ho World Trade Organization (WTO) .  Iha membru ASEAN balun  paises tolu hanesan Cambodia, Laos ho Myanmar mós seidauk gradua, sira paises  ne’ebé dezenvolve liu ita, sira aproveita fasilidade husi  LDC, sira uza hotu para dezenvolve sira nia rai. Ita seidauk uza másimu ho fasilidade sira ne’e por ezemplu fasilidade ba  WTO nian ba esportasaun sasán sira ne’e.”

Visi I Parlamentu Nasional (PN)  Timor – Leste,  Sra. Maria Angelina sarmento. Photo by Sara Journalista Nepal

Tuir  deputada Visi I Parlamentu Nasional (PN)  Timor – Leste,  Sra. Maria Angelina sarmento nia hare katak, “Timor-Leste hahú iha 2015-2018  to’o mai 2021 prepara an atu graduasaun husi nasaun  menus dezenvolvidu, maibé hafoin  estudu ida,  halo husi Nasoens Unidas katak, seidauk prienxe kritéria barak atu bele graduasaun. 

Ho razaun, ita-nia kapasidade rekursus umanus. Ita-nia GDP  sei menus. Ita-nia kapasidade atu ezekuta fundu empréstimu sira ne’ebé, mai husi nasaun  dezenvolvidu  ho multilaterál sira sei sai dezafiu nafatin, ita to’o agora.  Por ezemplu,  ita to’o agora seidauk sai membru ba world trade organizasaun. Ita iha problema mós kresimentu ekonomiku,  sei neineik tebes.  Ita-nia kapasidade hodi investe orsamentu jerál dó estadu,  iha setór produtivu sira hanesan Agrikultura,Turismo, Transporte Telekomunikasaun hirak ne’e hotu sei sai dezafia ba ita.

Maski ita-nia reseita husi fundu minerál ne’ebé mak durante ne’e, sustenta ita-nia  estadu, bele dehan tama ona kategoria ka  kritéria graduasaun,  sai  husi pais ne’ebé menus dezenvolvidu tanba, ita-nia fundu mina-rai forte tebe tebes hodi sustenta ezisténsia estadu Timor-Leste. Husi perspetiva seluk hanesan, rekursus umanus, kapasidade atu bele ezekuta orsamentu jerál  dó estadu. Ita hanesan pais menus dezenvolvidu. Ita bele asesu ba eskema sira ba konsensus  publikas empréstimu husi  paises dezenvolvidu sira.Bazeia ba pontu de vista husi Visi I  Parlamentu Nasional katak explorasaun ba alterasaun klimatika laos nasaun Timor – Leste maibe Mundu mak halo explorasaun ba rikezas naturais sira la iha balansu.”

Angelita Sarmentu hatutan.” Husi avaliasaun sira hotu ne’ebé sira halo,  iha buat barak mak ita seidauk prienxe rekezitus.  Ohin loron ita ko’alia kona ba alterasaun klimátika barak mak ema  halerik,  tanba ita halo esplorasaun.  la’ós ita maibé, mundu halo esplorasaun ba rikezas naturais sira la iha balansu. Ohin loron mundu enfrenta  krize ba alterasaun klimátika.  Ita hare katak ohin loron ita labele ona evita atu hasoru alterasaun klimátika hanesan bee sa’e, inundasaun, rai nakdoko, sunami. 

Nasaun riku sira iha periode ida ne’ebé, esplora mina ho gas no mós rikezas maneira hanesan osan mean, osan mutin, marmer, sira esplora la iha tiha balansu.   Explorasaun ida ne’e maka,  kauza alterasaun klimátika iha mundu sofre. Entaun  ohin loron ema hotu hakilar, liuliu nasaun ki’ik sira,  luta maka’as ezizi ba paises dezenvolvidu sira  tenke hakru’uk uitoan hodi redús  gradualmente esplorasaun ba rikezas naturais sira atu nune’e halo  fali balansu ba ita-nia esplorasaun  mina ho gas.”

Iha enkontru UN confrence, Visi I PNTL  hetan sujestaun balun  Iha sesaun diskusaun temátiku, Parlamentu  Nasional no  forum Parliamentar, husi delegasaun sira ne’ebé marka prezensa iha plenária  husu ba membru Parlamentu sira Timor – Leste fó atensaun ba Orsamentu jerál dó Esatdu (OJE) tenke ho balansu ba alterasaun klimátika.

Angelita Sarmentu hato’o.“ Ohin ami partisipa sesaun  Parlamentu  Nasional nia diskusaun temátiku,  oinsá ita promove internasionaliza tarde.   Oinsa  ita konstrui gradualmente hamenus esplorasaun rekursus naturais sira,  no mós rikezas minerál sira no koko atu halo balansu ho justisa klimátika nian.

Ha’u tuir mós seksaun ida kona – ba Forum Parlamentar kona -ba livre husi  esplorasaun  mina no gas.  Iha aprezentasaun husi oradór(a) sira husi pais Afrikana nian. Sira hanesan nasaun  subdezenvolvidu ne’ebé sofre tebes konsekuénsia husi esplorasaun rikeza ne’ebé sira iha ohin loron,  liuliu ba feto sira barak mak hetan konsekuénsia negativu husi esplorasaun rikeza naturais sira.

 Iha diskusaun temátiku ida ne’e, sira husu atu membru Parlamentu sira fó atensaun boot tebetebes iha orsamentu jerál dó estadu, tenke iha balansu ba alterasaun klimátika. Sira sujere mai Timor-Leste.”

Iha biban ne’ebá Visi I PN hato’o mós preokupasaun ba iha delegasaun sira ne’ebé iha plenária, kona-ba ohin loron ema, hakilar ona  atu  hamenus no hapara esplorasaun  rikezas naturais. Tuir nia katak ida ne’e, sei sai mós obstákulu ida ba Timor – Leste, se karik Timor – Leste labele halo Explorasaun ba nia rikezas sira. Iha momentu ne’ebá nia husu mós rekomendasaun.

 “ Hau halo pergunta ba sira kona-ba mina Timor-Leste,  hanesan nasaun ida ne’ebé mak foin hetan ami nia independénsia 20 anos ba kotuk.  Ami foin deskobre katak,  ami iha rikezas minerál barak. Rikezas petrolífera barak  atu ami esplora,  sai hanesan reseitas ba estadu ida ne’e,  hodi sustenta ami nia orsamentu jerál dó estadu,  atu ami nia pais bele dezenvolve.  Ami nia ekonomia, rekursus humanus maibé  injustisa ne’e,  mosu mai ami tanba,  mundu ohin loron ema hakilar ona kona ba hamenus no hapara esplorasaun  rikezas naturais.  Se ami la halo ida ne’e, ami la eksploita ami nia rikezas sira ne’e, ami la iha tan fonte dé resitas seluk ne’ebé mak bele sustenta ami nia  estadu ida ne’e.  Ami kontinua moris ba ami nia jerasaun sira iha futuru. Entaun ha’u mós husu sira nia rekomendasaun atu oinsá Timor-Leste bele sai husi situasaun difisil ida ne’e.

Sira nia rekomendasaun mak,  husu atu iha orsamentu jerál  dó estadu ita bele gastu.  Ita bele halo ezekusaun orsamentu jerál  dó estadu ba setór produtivu sira inklui tau osan ba ministériu ne’ebé relevante atu halo esplikasaun ba ita-nia rikezas minerál sira. Osan ne’ebé ita hetan husi  reseitas tau ba orsamentu jerál  dó estadu porsentu balun,  ita tenke aloka orsamentu alterasaun klimátika.

Ita tenke kuda ai barak, tenke prezerva bee matan sira, la bele tesi ai arbiru, uza enerjia alternativu hanesan uza  gas, la bele ona uza jeradór  tanba ahi kuandu la iha, ita uza jeradór entaun  tenke sosa gazolina para tau ba iha jeradór.

Sira mós dehan,  ita-nia nasaun ne’e tropical.  Ita iha loron no anin ne’ebé mak livre ka gratuita, bele uza fali loron manas ho anin transforma, sai enerjia renovavel.  No ita mós  bele haree fatin ne’ebé mak  bele dezenvolve hydropower. Sira fó alternativas oioin Inkluindu iha futuru  ita mós bele sai produtór hodi suplai solar painél ou bingpower  ba nasaun sira ne’ebé mak presiza, piór ezemplu nasaun sira ne’ebé iha Europa sira susar tebes atu hetan loron matan, sira la bele prodús solar painél.

Uluk tinan sanulu ba kotuk solar painél ne’e karun tebetebes, mais ohin loron kuandu ema hotu aponta ba solar panel, aposta ba alterasaun klimátika. Solar painél ohin loron folin  sa’e,  entaun Timor-Leste bele sai merkadu alternativa ba solar painél,  kuandu ita-nia osan ida ne’e ita esplora iha ita-nia rikezas. Ita  transforma ita-nia reseita sira ne’e, sai investimentu iha solar painél iha enerjia renovavel,  fa’an fila fali iha nasaun sira ne’ebé maka haree ida ne’e  importante,  atu ita ho sira kontribui ba justisa klimátika.” Katak Angelita Sarmento

Share53Tweet33SendShare9
Previous Post

UN LDC5: Timor – Leste Has Not Yet Met the Graduation Criteria

Next Post

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

Redi Mídia Timor-Leste

Redi Mídia Timor-Leste

Next Post
GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

Discussion about this post

Popular

  • VOICES: COVID-19 Fo Impaktu Ba Ekonomia Povu Timor – Leste. Governu Fahe Aihan Produtu Lokal Liu Husi Programa Sesta Bazika Hodi Responde.

    VOICES: COVID-19 Fo Impaktu Ba Ekonomia Povu Timor – Leste. Governu Fahe Aihan Produtu Lokal Liu Husi Programa Sesta Bazika Hodi Responde.

    1200 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Sigaru Iha Kimika 700 Fo Impaktu Ba Fuan

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Hakbi’it Ekonomia Feto no Familia iha Agrikultura.

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Ministeriu Saude apela no husu asaun preventiva atu hapara kazu moras dengue iha Timor-Leste.

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Lansamentu Relatóriu  Preliminarìu Sensus 2022. Selebrasaun ba Mundu ho Populasaun Biliaun 8

    1 shares
    Share 0 Tweet 0

Browse by Category

  • Avizu
  • in English
  • Internasional
  • Investigasaun
  • Istoria
  • Podcast
  • Tetun

Recent News

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

September 27, 2023
UN LDC5: Timor – Leste Has Not Yet Met the Graduation Criteria

UN LDC5: Timor – Leste Seidauk Priense Kriteria Graduasaun

June 16, 2023
  • About
  • Advertise
  • Privacy & Policy
  • Contact

© 2022 RMTL. Copy Rights Reserved. Hosted by Kalohan.NET

No Result
View All Result
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • Livestreaming
  • Contact

© 2022 RMTL. Copy Rights Reserved. Hosted by Kalohan.NET

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password?

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In
error: Content is protected !!