• Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • Livestreaming
  • Contact
Thursday, September 28, 2023
-18 °c
  • Login
RMTL
Advertisement
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • LivestreamingLive
  • Contact
No Result
View All Result
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • LivestreamingLive
  • Contact
No Result
View All Result
RMTL
No Result
View All Result
Home Investigasaun

Lansamentu Relatóriu Implementasaun Lei No.7/2010 

Redi Mídia Timor-Leste by Redi Mídia Timor-Leste
January 16, 2023
in Investigasaun, Istoria, Tetun
0
Lansamentu Relatóriu Implementasaun Lei No.7/2010 
58
SHARES
73
VIEWS
Share on FacebookShare on TwitterShare on WAShare on Linkedin

Lansamentu Relatóriu Implementasaun Lei No.7/2010

Reportajem : Meke Magno Nazaria, Dirsia G.P Barros.

Directora Fokupers Sr.Maria F.  P.Guterres. Informa hela total dadus Violensia hasoru feto no labarik feto. (13/01/2023) 

Fokupers  hamutuk ho Hivos , Misereor realiza seminariu no lansamentu relatoria kona-ba implementasaun Lei No. 7/2010 , Lei kontra violensia demostika iha Timor-Leste durante tinan  sanulu resin rua (12), Atividade refere realiza iha loron sexta feira (13/01/2023)  fatin salaun City8 Dili.

Iha seminariu  ida ne’e mòs kolia kona-ba dezafiu no avanzu ne’ebe infrenta durante implementasaun  lei kontra violensia domestika.

Diretora Fokupers informa katak Lansamentu  no seminar ida ne’e kona-ba peskiza implementasaun  ba lei kontra violensia demostika durante tinan sanulu resin rua (12), , objetivu husi peskiza ida ne’e haree kona-ba nia implementasaun no progresu husi Lei numeru 7/2010.

Bazeia ba dadus ne’ebe iha , iha Tinan rihun rua rua nulu resin rua (2022) Fokupers Rejistu kazu hamutuk atus ida tolu nulu resin ualu ( 138) , Violénsia Doméstika mak numeru aas iha Timor-Leste , Husi total kazu atus ida tolu nulu resin ualu (138 ) ne’e iha Tipu kazu oioin hanesan, Violénsia Doméstika numeru aas liu hamutuk lima nulu resin rua (52) , Violénsia ba Labarik iha kazu rua ( 2),  Abandona husi Laen kazu tolu nulu resin neen (36) , abandona husi namoradu iha kazu lima (5) , Violénsia Seksual ba ema bo’ot iha kazu hitu ( 7),  Kazu Violénsia Seksual hasoru labarik iha kazu neen ( 6) , abuzu seksual ba labarik iha ida (1), Insestu ba labarik iha haat ( 4) , Asediu Seksual iha kazu   ida ( 1 ) , Violénsia Publiku ka la’os Violénsia Doméstika, agresivu hasoru labarik iha 2.

Enkuantu, kazu Violénsia publiku ka la’os Violénsia Doméstika,  agresivu fiziku ba ema boot iha hitu ( 7) , Ema soe bebe iha ida (1) , Abortu aforsadu-infantisidu ba bebe iha 1, Trafiku humanu iha  hitu (7),  hadau malu oan iha kazu rua (2 ),  no  seluk ameasa, Burla, la‘o la fila ba uma iha haat ( 4).

Entretantu kazu hirak ne’ebé iha ona Polisia hamutuk lima nulu resin hitu (57),  iha Ministeriu Publiku hamutuk sanulu resin ida ( 11) , iha Defensoria Publiku hamutuk  2, iha Tribunal hamutuk haat (4) , kazu sei iha prosesu nia laran  hamutuk 2, konsultasaun trata dokumentus hamutuk rua nulu resin ida ( 21 ) , Rezolve tuir familia mediasaun (Kazu Sivil) hamutuk  tolu ( 3), Vitima lakohi prosesa nia kazu, laiha informasaun hamutuk sanulu resin lima ( 15 ) , no Husu ba prosesu ka Kazu seidauk rejistu  ba Polisia, Ministeriu Publiku no Defensor publiku hamutuk  rua nulu resin tolu (23).

Directora Fokupers Sr.Maria F.  P.Guterres hateten ” Atividade  lansamentu no seminar kona- ba  peskiza ba implementasaun  lei kontra violensia  demostika nian durante tinan sanulu resin rua (12), tanba ita nia lei hahu pasa iha tinan rihun rua sanulu (2010) no agora ita iha rihun rua rua nulu resin rua (2022) ona signifika katak implementasaun lao ona ba tinan sanulu resin rua(12) entaun ita koko la’o fali , Fokuperes iha inisia atu halo peskiza ida ne’e, atu haree kona-ba ninian implementasaun sira  inklui  progresu  ne’ebé sira iha.

Vantajen husi peskiza   ne’e mak,  Primeriu hakarak ka lakohi kazu ida ne’e, hahú sai ona hanesan informasaun públiku kuaze sosiedade Timor hotu hatene kuandu uma laran mak halo problema sira hatene ona ikus ami sei ba hatan iha Polisia,  sei ba iha Tribunàl, entaun ida ne’e progresu ida ne’ebé ita haree ona  iha fatin hotu.

Vantajen Segundu mak ita sei haree uluk, wainhira lei atu hahú atu halo advokasia ba lei  ida ne’e, organizasaun lubuk ida de’it ,  bele sura ho liman de’it, maibe agora kuaze asuntu violensia demóstika ho violensia bazeia ba jeneru ne’e sai ona asuntu organizasaun hotu-hotu ninian, no mós parseiru gravadór sira hotu ninian.” Dehan Diretor Fokupers.

Peskiza ida ne’e hahu husi fulan Agostus tinan rihun rua rua nulu resin rua (2022) ho objetivu atu kontribui ba revizaun kontra violensia demostika no kodigu penal.

Diretora hatutan “ Durante ami husi Fokupers halo peskiza hahú iha fulan Agostus 2022  to iha ne’e , ho nia objetivu atu bele kontribiu ba iha revizaun kontra violensia demostika ninian, no mos kodigu penal, ne’e di’ak loòs , se ita haree nasaun sira seluk la sai hanesan kompromisu estadu ninian maibé iha Timor-Leste , depois ita iha aumenta dezenvolvimentu sustentavel, ita nia estadu mós iha  kompromisu ba asuntu igualdade jéneru liu husi meta dezenvolvimentu sustentavel númeru 5, ne’e mak meta ko’alia kona-ba kestaun jéneru , ita nia estadu enfaze maka’as ba asuntu ida ne’e, kuaze ita boot sira haree didi’ak iha polítika sira iha estadu ninian, estadu sira hahú ona sira fo importánsia ba asuntu igualdade jéneru, agora iha ona sensivel ba jéneru,ita iha markadór ba jéneru signifika kompirmisiu husi estadu ninian durante sira hala’o .“

Hare ba presentaze kazu sira ne’ebe iha , tinan 2022 nia laran , Diretora Maria Gutteres hateten. “ Ita presiza haree ba parte rua labele haree ba parte ida de’it, husi parte ida ita haree númeru aas ne’e parte negativu tanba númeru aumenta aas maibé parte ida ita presiza haree ho matan ba pozitivu ninian katak se numeru aas, kazu aas Siginifika katak, ema hatene ema nian direitu , ema mos ba relata ona, husi fokupers nia misaun prinsipiu prinsipal mak servisu ba asuntu  violensia bazeia ba jeneru hodi kontra kualqer tipu violensia hotu ne’ebe mak halo ba maluk feto no labarik feto sira no mos ema gunaravel sira no inklui jivitia no difesiente sira, entaun ho misaun ida ita la’o ho programa importante  haat(4), iha advokasia, iha konsiliasaun, ita  mós iha asisténsia ida ne’e servisu direita nian ne’ebé ita halo fó asisténsia intergadu ba vitima sira mós iha programa edukasaun sedu ba labarik, oinsa atu hanorin ba labarik hatene di’ak liu tan ba asuntu igualdade jéneru no diretus humanus tanba asuntu violénsia bazeia ba jéneru parte ida husi violénsia bazeia ba diretus humanus.” Tenik nia.

Dezafiu ne’ebe imfrenta durante iha prosesu peskiza laran mak fokupers susar atu hasoru parte relavante sira ne’ebe  iha potensia haree  lei violensia demostika.

“ Dezafiu mak tanba peskiza ida ne’e voka liu ba iha autoduziaria sira , tribunal no Ministeriu Publik no Defénsoria Publik no mos sira haree ba lei ida ne’e, éntaun dezafiu ida mak tanba karik sira iha mos kompénténsia prioridade  lubuk ida, ami susar atu hasoru sira iha ne’ebá maibé én jerál ami nia komunikasaun no servisu hamutuk ne’e la’o di’ak loos, ita mós iha doadór lubuk ida ne’ebé mak hanesan Hivos, Difat,  Doadór sira ne’ebé servisu sira iha komprimisiu  atu luta kontra asuntu igualidade jeneru no violensia domestika entaun suporta mós finansramente atu organiza fokupers ba organizasaun sira  ne’ebé servisu iha área ida ne’e.” Diretora hatutan.

Aleinde ne’e  Reprezentante Procuradoria Geral de Republika Dr. Lapoleaun Soares da Silva kolia kona -ba dezafiu no avansu ne’ebe imfrenta  durante implementasaun lei kontra violensia domestika

Reprezentante Procuradoria Geral de Republika Dr. Lapoleaun Soares da Silva katak  “ Dezafius no avansu ne’ebé mak ita hetan durante implementasaun lei kontra violénsia doméstika,  dezafiu ne’e téknika la halimar,ohin ha’u lee buat barak ona hakerek kona-ba kultura patriarkàl saida mak ita halo ne’e los , maibe  ida ne’e la los, Ha’u dehan katak tekniku tanba ita nia hela fatin  , kuandu maluk sira husi Munisipiu seluk mai hela tia iha Dili, depois halo tia problema sai husi kós ba tia fali Munisípiu , imajina la’ós hanesan Indonesia buat hotu polísia la’o mai, ne’e hotu ona, maibé ita iha sistema rasik polísia bele atu lori ba Ministeriu Publiku hodi rejistu hanesan ema hanaran tornu , hanesan rejistu hotu hodi identifika problema ne’e saida, se krime violénsia doméstika tenke ba iha central no ba liu prokuradòr ne’ebe kaer krime forma violénsia doméstika , depois prosesa ita sei hein oituan husi tornu ba prokuradór  kaer kontra violénsia demostika tenke halo despasiu para hodi rona no halo dezelensia ida ne’e hanesan dezafiu ida.

Ida tan mak konsege identifika ida ne’ebé mak  lei ne’e rasik, ita boot sira haree rasik iha artigu 3 liña C, ne’e iha independénsia ekonómika ba malu , artigu 3 liña C ne’èbe hateten inan baku oan maun baku alin ga kuandu la iha independénsia ekonómika ba malu ne’e la konsidera violénsia doméstika tanba ne’e iha kestaun prátika, artigu ida ne’e, estraga lei ne’e hotu, kuandu la iha independesia ekonómika ba malu ne’e la konsidera violénsia doméstika , se bainhira ema mai servisu hamutuk ho ita ne’e mak iha independénsia ekonómika ba malu, tanba ne’e lójika artigu ida ne’e estraga lei tomak , wainhira taka kazu ne’e , tanba kazu Krime publiku labele taka maibé sira dehan ami la iha independesia ekonómika ba malu entaun bele taka tanba la tama iha krime forma violénsia domestika mais menus ida ne’e, mak dezafiu ne’ebé ami konsege identifika,  no avansu saida mak ita hetan , avansu ne’e barak, ita komesa muda ita nia kultura, kultura ema hotu hatene katak kazu forma violénsia doméstika, krime publiku ne’ebe oituan halai ba polisia ida ne’e komesa ona ,depois estatutu Ministeriu Publik foun ne’e mos fo fatin ona , kria ona seksaun menor e volensia doméstika ne’e seksaun ketak, ne’e avansu ita  konsege ita hetan durante ne’e,Liu ba kazu violénsia doméstika sira kria ona seksaun ida naran BFU ida ne’e komesa servisu di’ak hodi atende didi’ak ho kazu violénsia doméstika sira nian,balun ne’ebé mak ita konsege identifika. ” Soares afirma.

Iha biban ida ne’e mòs Reprezentante Conselho Superior da Magistatura  de Timor-Leste , Dr. Deolindu do Santos  hateten ” Hanesan Ministeriu Justisa liu husi hanesan Diresaun Nasional Sajorilikasaun husi depertamentu ida peskiza hodi haree lala’ok lei sira inklui lei kontra violesia demostika ida ne’e, tanba ligasaun lei ida ne’e la’os ba parte ida, liga mos ba lei seluk ne’ebe Ministeriu justisa perpara hanesan lei kona-ba mediasaun konselasaun rekonselasaun , lei kona-ba rekonesementu ba justisa trandisional, lei kona-ba kodigu resivil  ne’ebe ita perpara hela no mos sei iha lei seluk tan,  ami iha konkluzaun  provijoris katak , hanesan kultura sai nafatin faktor ida ne’ebe  sai dezafiu boot ita bele dehan kultura patriarkàl tanba sa de faktu de juri buat ne’e eziste , de faktu laiha, ha’u fo ezemplu kiik de’it lei 13/2017 koalia lei nain ba rai iha artigu 4 hateten katak  feto mos sai na’in ba rai ida ne’e, wainhira ami cek iha database ami nia servisu kadastru ida ne’ebe ba rejistu , mane mak naran barak liu , feto la iha ida , entaun na’in se mak na’in ba rai fali, iha 28 de Novenbru governu ida ne’e hola pozisaun forte tebes ba governuida ne’e, atribui ona direitu na’in ba rai iha ministru justisa, hola politika katak ita fo uluk ba veteranus no sira ne’ebe mak kibit laek agora muda uma esperansa, wainhira ami ba indentifika uma Ukael sira , ne’ebe barak liu feto faluk sira mak hela iha ne’eba hateten katak feto faluk ida ne’e nian, ami ba husu para hateten katak buat ruma laiha problema hodi nune’e bele atribui certifikadu ba husu historia oinsa bele hetan ida ne’e, lei hateten tia ona katak feto mos iha direitu sai na’in ba rai ha’u foin haree husi ida deit, ita trata katak  ita kultura seidauk bele rekonese igualidade iha jeneru ida.“

Sei iha lei foun ida kona-ba instala tribunál primeira dé distánsia  tantu juis  prokuradór no defensoria iha kada munisìpiu.

Deolindu do Santos haktuir ” No ida mós foka katak asesu ba justisa loos, asesu ba justisa la’ós haree de’it ba parte ida, iha parte lubuk ida mak ita tenke haree , ezemplu infraestrutura baziku, ida ne’e la’ós ministeriu justisa nia servisu, ema ne’ebe hela dook se bainhira hetan ona vítima entaun infraestrutura basiku tenke hadi’a,  segundu ami rekoñese katak rekursu humanus, rekursu humanus ne’ebe atu responde ba kestaun sira ne’e, liuliu ba operadór justisa nian ne’ebé  sai husi informasaun  jurìdika , ida ne’e mos ami hasoru problema boot, ha’u fiar katak kolega sira mos foti kestaun ba  ministeriu justisa, agora ita iha lei foun lei ida ne’e katak hakarak lakohi iha munisípiu sira ita sei instala hotu tribunál primeira dé distánsia  tantu juis  prokuradór no defensoria sei instala hotu iha ne’ebá maibé ita tenke haree to’ok ba ema iha ne’ebá ka lae , ita nia osan iha atu halo buat sira ne’e maibé ita nia ema sira tenke to’o  iha ne’ebá,  entaun asesu ba justisa ida tan mak  oinsá rekursu humanus ne’ebe  sai dezafius balun , ami deskobre iha implementasaun liuliu ba lei kontra violénsia doméstika.

Tanba lei ida ne’e ba direita kedas ita nian pesoal sira , ita haree mos ba avansu ne’ebe ita iha di’ak ,  avansu lubuk ida ita la’o , ezemplu ita halo sosializasaun lei kontra violensia domestika  ne’e liu ministeriu justisa iha diresaun nasionál direitus humanus, sidadaun nia preokupa ba iha postu administrativu sira hotu , hodi koalia kona-ba lei no diretus humanus sira , inklui lei kontra violensia domestika entaun rejultadu balun ita seidauk bele sukat ita bele dehan katak, depois informasaun lei foun tau mos igualdade ba jéneru hanesan matéria prinsipál ida ita tenke hanorin. ” Nia akrasenta

Entertantu  Reprezentante Funsaun Defensoria Publika Jeral Dr. Cansio  Xavier hateten  Iha diskursu  ne’e katak ” Prespetiva husi esensial publika nian katak iha tema ne’ebe ita haree iha avansu no mòs dezafiu  wainhira Timor-Leste implementa lei violensia domestika  liu numeru 7/ 2010 iha tinan sanulu resin rua (12) , Defensoria Publika nia presetiva  no vizaun ne’ebe real durante ne’e  Defensoria publika hare  katak pelhe menus ita bele kria lei  barak maibe kuandu politika la fò  fatin ita nunka bele implementa  lei ne’e lao ho di’ak.

Iha mesmu tempu, sidadaun hotu hotu tenke presiza atu tau atensaun ba tema ida ne’e , materi ida ne’e  hotu hotu presiza ,agradese ba reprezentante oetavo ( VIII ) governu iha ne’e , pelhemenus husi 2019 mai oin ne’e  iha programa  governu nian ne’ebe tama mai iha osramentu jeral estadu , ministeriu hotu hotu tenke tau orsamentu ba iha jender ninian , ida ne’e ita hakarak hateten dehan avanzu ida , ita nia governu nia politik ida atu implementa  gratifikasaun , kolegasaun internasional sira ne’ebe  ohin dotora  Jasinta  hateten , importante ita atu halo  ratifikasaun ,politik enterna tenke asosia ho kondisoes ne’e.

Tanba sa mak iha sorumutu ida ne’e ha’u hateten  iha funsionamentu publika  tuir lideransa Sr. Prezidente aktual komisaun funsaun produtor Faustino Cardoso  , se la salah iha tinan rihun rua rua nulu (2020)  iha lansamentu ida kona-ba asiva sexsual , pelhe menus ita bele agradese tanba liu husi komisaun funsaun publika ne’ebe bele alanza nia politik ida ne’e , ita presiza apresia tanba  embora ita halo servisu ,ita nia kolega feto maluk sira atu halo servisu la’os mai atu hanoin in poin, hanoin pesoal  mais atu garante ,sustentabilidade  servisu iha kada Setor sira ne’ebe sira mai  atu halo servisu. “

Iha diskursu seminariu  ida ne’e Dr. Cansio  Xavier mos  kolia kona-ba dekretu lei ne’ebe Defensoria Publiku  iha  bele fo asistensia  garante diretus feto no labarik sira.

” Atu hakarak hateten dehan  kolia inome Defensoria  haluha defensoria nia kotuk ne’e la loòs mais nia realidade  Defensoria nia estatutu ne’èbe  iha liu husi dekretu Lei numeru 10/2018  de marsu,nia artigu 3 lina C hateten kona-ba intredesus Estatal sira ne’èbe defensoria publika  halo, inklui mòs  aktus ne’ebe mak violensia sira grave , inklui violensia demostika , violensia sira ne’ebe hasoru feto no labarik sira, iha violensia domestika ne’e iha art.  5 numeru 2  mòs garante sustentabilidade entervesaun Estatal ne’ebe defensoria publika halo , ne’ebe fò asistensia.

Enkuantu Lei ne’ebe Defensoria publika atu fò apoio , Defensoria publika bele fò apoio, iha pensamentu sujetivu sira ne’èbe mosu mai  katak Defensoria publika  atu halo intervensaun fò asistensia ba iha arguenti sira ,hanesan nu’udar Defensoria publika  Jeral  ne’ebe lidera instituisaun ne’ebe dadaun atu fò asistensia ,estatutu ne’e nu’udar biblia , kode konduta ne’e fò fatin  atu ajenti  Defensoria publika  ne’e bele fò asistensia ba garante diretus feto  no labarik sira ne’ebe karik sidadaun sira sujeta mai ,la hases responsabilidade ne’ebe husi ministeriu publik, iha artigu  centu 32 no mòs iha art. 47 iha kode prosesu penal hatudu katak se mak na’in ba asaun penal  , semak reprezentante nò mos ajenti sira,Konstitusionalmente rekuinese ida ne’e maibe  enkuadumentu prosesual sira ne’ebe mai  fò fatin no lei sira ne’ebe mai  katak funsaun publiku mòs fò asistensia ba  vitima sira wainhira kuandu  sira husu , realidade iha tinan rua (2) ikus Funsaun publiku fò  fatin, fo asistensia ba  vitima sira ne’e, agradese tanba iha Fokupers sempre sujeta vitima sira ne’ebe iha uma mahon ne’ebe fokupers fo asistensia  sempre sujeta ba iha defensoria publika bele fo atendamentu,  signifika katak iha mudansa signifikante ne’ebe  la’os tuir autoridades sosial de’it  mak hare maibe iha autor hotu hotu ,sanamentu hotu hotu iha nasaun ida ne’e pelhemenus bele koinese kona-ba oinsa  mak ita bele prevende asuntu ida kona-ba violensia domestika ” Cansio hakotu.

Share23Tweet15SendShare4
Previous Post

DSMPPTT : Hamutuk Ho Povu Nia Mehi Ba Moris Di’ak.

Next Post

A Peace Vision Conference is held to Achieve Spreading a Culture of Peace through cooperation

Redi Mídia Timor-Leste

Redi Mídia Timor-Leste

Next Post
A Peace Vision Conference is held to Achieve Spreading a Culture of Peace through cooperation

A Peace Vision Conference is held to Achieve Spreading a Culture of Peace through cooperation

Discussion about this post

Popular

  • VOICES: COVID-19 Fo Impaktu Ba Ekonomia Povu Timor – Leste. Governu Fahe Aihan Produtu Lokal Liu Husi Programa Sesta Bazika Hodi Responde.

    VOICES: COVID-19 Fo Impaktu Ba Ekonomia Povu Timor – Leste. Governu Fahe Aihan Produtu Lokal Liu Husi Programa Sesta Bazika Hodi Responde.

    1200 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Sigaru Iha Kimika 700 Fo Impaktu Ba Fuan

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Hakbi’it Ekonomia Feto no Familia iha Agrikultura.

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Ministeriu Saude apela no husu asaun preventiva atu hapara kazu moras dengue iha Timor-Leste.

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Lansamentu Relatóriu  Preliminarìu Sensus 2022. Selebrasaun ba Mundu ho Populasaun Biliaun 8

    1 shares
    Share 0 Tweet 0

Browse by Category

  • Avizu
  • in English
  • Internasional
  • Investigasaun
  • Istoria
  • Podcast
  • Tetun

Recent News

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

September 27, 2023
UN LDC5: Timor – Leste Has Not Yet Met the Graduation Criteria

UN LDC5: Timor – Leste Seidauk Priense Kriteria Graduasaun

June 16, 2023
  • About
  • Advertise
  • Privacy & Policy
  • Contact

© 2022 RMTL. Copy Rights Reserved. Hosted by Kalohan.NET

No Result
View All Result
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • Livestreaming
  • Contact

© 2022 RMTL. Copy Rights Reserved. Hosted by Kalohan.NET

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password?

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In
error: Content is protected !!