Reportajen: Dirsia G.P Baros.

Membru DSMPPTT sesaun foto hamutuk depois de Formasaun Lederansa, CNE (19/12/2022). Photo by Everlada da Conceiçāo Maia
Dewan Solidaritas Mahasiswa Pemuda Pelajar Timor-Timur (DSMPPTT) realiza formasaun jestaun no Admistrasaun hodi garante funsionamentu instituisaun ba formasaun sosial. Formasaun ne’e mòs atu kompleta malu hodi iha hanoin vizaun no misaun atu atinji objetivu Dewan iha futuru. Atividade treinamentu ne’e realiza iha salaun Apuramentu Comisaun Nasional Elisaun (CNE) Segunda-Feira (19/12/2022).
Tuir Diretòr Servisu Apoiu Sosidade Civil Auditoria Sosial (SASCAS) Sr.Elvin Duarte Soares Gorenia hateten ” Ohin hau mai Partilla informasaun de’it tamba ema sira mai ne’e mesak mai husi konesementu neebe di’ak hotu, tanba ema Lisensiadu dewan nian, sira kuaze intelektuais entaun formasaun ne’e atu kompleta malu, iha hanoin visaun ho misaun oinsa atu antiji objetivu Dewan iha futuru oin mai.
Agora dadaun ne’e sira seidauk halo atividade, liuliu estrutura Munisipiu seidauk halo atividade hotu, konsentra iha dewan solideritas Nasional ne’ebé ligadu husi estrutura Nasional, foin dadaun ne’e sira halo treinamentu iha Munisipiu, oinsá atu estabelese estrutura Munisipiu nian, agora ne’e mak ba tinan oin depende ba sira nia diskusaun formasaun espetativa atu halo nu’usá tanba SASCAS ne’e, hanesan zere orsarmentu estadu nian, atu taumatan organizasoes inkliu organizasoes de restensia hanesan Dewan ne’e. atividades hanesan programa ne’e, depende ba deskobrementu ne’ebé mak sira hetan ho oportunidade ne’ebé mak sira deside iha sira nian planu asaun ba tinan oin nian.
Liu husi orsamentu zeral estadu durante hahú iha tinan rihun rua rua nulu (2020), ita atribui apoiu ba dewan iha rihun atus ida dolar Amerikanu (100.000.00) ida ne’e apoiu ba estrutura no indentifikasaun membru iha trezi (13) Munisípiu , konfrensia no kongresus dewan nian ohin loron sira eleitu estrutura iha nasionál no mós eleitu estrutura iha Munisípiu sira iha tinan rihun rua rua nulu resin ida (2021), hetan orsamentu por volta rihun ualu nulu (80.000 ) , ne’ebé mak apoiu ba Dewan atu reforsa iha instituisional no mós atividade administrativu no atividades sosiais balun ne’ebé iha.“
Entertantu Prezidente Dewan Solidaritas ba Periodu 2022-2026 Sr. Jose da Costa Magno katak” Dewan Solidaritas nian inklui liu ba reforsa intutisional dewan Solidaritas tanba ne’e mak bainhira ita haree iha tema ne’ebe mak iha ne’e, ba liu formasaun jestaun admistrasaun ho objetivu atu ajusta hamutuk hanoin hodi formula planu kada Munisipiu para depois bele sai hanesan planu nasionál ba dewan Solidaritas nian hodi haree ba futuru liu-liu oinsa atu fila hodi halo movimentasaun hahu fali husi baze hodi sae fali mai to’o nasionál ho nune’e bele kontribui ativamente iha prosesu konstrusaun estadu dezenvolvimentu nasionál.
Formasaun sei tuir durante loron rua hahú ohin to’o aban, ida ne’e ita bele dehan katak atividade ba dala sanulu resin ona tanba dewan hetan ona suporta husi Sascas ne’e, desde tinan 2021. Dewan konsege halo ona ajustamentu ba membru sira hotu iha territóriu nasionál no ikus mai halo ona kongresu iha fulan fevereiru tinan rihun rua rua nulu resin (2022) ohin halo formasaun to’o aban, atu nune’e bainrua atu apresenta fali iha komfresia nasionál Dewan Solidaritas nian ne’ebé mak ikus mai sei uza hanesan plataforma ida hodi dezenvolve planu estertezia dewan nia ba futuru no oinsá bele ajusta asaun kongretu sira iha tempu tuir mai, hanesan ohin temi tiaha ona apoiu husi oitavu governu liu husi sascas tinan ida ne’e iha fulan neen nia laran, SASCAS fò fiar mai dewan ho orasmentu kuaze no programa ne’e rasik kuaze kustu rihun Sanulu (10.000) dolares amerikanu ne’ebe mak totalmente apoiu husi govenrnu liu husi servisu apoiu sosidade civil e auditoria sosial (Sascas),mais pertasaun dewan bele halo ona planu sira liuliu asaun konkretu iha base hodi kontribui direitamente ba baze liuliu nominimu dewan fornese uluk no tane uluk nia familia sira, bainhira senti adekuadu ona ita foin bele kontinua halolo ita nia liman ba sira ne’ebe ita bele dehan katak presiza liu.“
Dewan iha tinan rua nulu resin rua (22) nia laran kontribui halo formasaun ba jerasaun foun Timor , ho maneira harii fali eskola hahu husi nasional to’o munisipìu.
Jose hatutan ” Klaru dewan kontribui hela durante ita bele dehan katak 22 anos ona desde tun mai husi ai laran depois iha tinan rihun ida atus Sia sia Nulu Resin Ualu (1998) ita halo referindu mai dewan kontribiu kedas liu husi halo formasaun ba jerasaun foun Timor sira liu husi harii hikas fali eskola, sira hahu kedas husi territóriu Postu Admistrativu mai Munisipiu too Nasional até estabelesimentu Dewan Solidaritas iha UNTL ne’e, liuliu motiva dudu ka INTERFET sai husi kampus sensia social nia ne’e ema Dewan, ha’u rasik uluk ami hela iha ne’eba no antes dewan entre espasu ne’e fila fali ba estadu hodi halo funsionamentu nunda’ar unico unversidade estatal iha Timor ho nune’e dewan atu dehan katak Dewan nia ema sira efetivamente halo hela sira nia knar iha base liu husi ida mak hanorin ba eskola sira no ida-idak kontribiu ba negosiante kiik ho boot ne’ebe fo mos kontribuisaun ba dezenvolvimentu nasionál ida ne’e.”
Discussion about this post