• Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • Livestreaming
  • Contact
Monday, October 2, 2023
-18 °c
  • Login
RMTL
Advertisement
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • LivestreamingLive
  • Contact
No Result
View All Result
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • LivestreamingLive
  • Contact
No Result
View All Result
RMTL
No Result
View All Result
Home Istoria

Problema Akadémiku: Estudante Universitaríu Iha Era Milineal

Redi Mídia Timor-Leste by Redi Mídia Timor-Leste
September 20, 2022
in Istoria
0
Problema Akadémiku: Estudante Universitaríu Iha Era Milineal
130
SHARES
163
VIEWS
Share on FacebookShare on TwitterShare on WAShare on Linkedin

Reportajen : Meke Magno Nazaria

Estudante Universidade Nasional Timor -Lorosae (  UNTL)  Fakludade Edukasaun   realiza Seminariu sientífiku ba Asosisaun Departmentu Formasaun Profissores Ensino Basiku, Objetivu husi Seminariu ida ne’e maka  oinsa atu sai estudante universitaríu ne’ebe produtivu no kreativu ba nia an rasik.

Semináriu ida ne’e realiza iha loron Sabado dia 17 da setembru Tinan 2022 (17/09/2022) iha Liceu Auditorium UNTL,   ho orador prinsipal mak hanesan Dosente formador Direitu ISFIT  Armindo Moniz Amaral ho  Dr. Nivio Leite Magalhaes , no partisipante husi estudante universitáriu kuaze  atus rua resin hitu  (207) .

Estudante Universitáriu iha era miléniu hasoru problema, dezafiu no oportunidade iha vida Akademiku, realidade iha Timor-Leste estudante barak mak la komprende nia papél, no hola parte iha movimentu moral, estudante la’os forsa moral maibé forsa polítika, estudante nia papél atu kontrola ukun no sai advokasia.

 Formadór Direitu  ISFIT, 9  Armindo Moniz  Amaral hateten   ” Ita nia Papel Estudante ne’e tenki lori nafatin ita sai nanál ba povu ba estadu ida ne’e, ita estudante nia pozisaun ne’e klaru ba estadu ba  konstrusaun povu, hafoin ida ne’e mak imi foin bele kolia imi nia problema akadémiku , estudante tenke sai ajente  iha pozisaun klaru ,sai pozisaun klaru ba setór saida de’it

Armindo Moniz Amaral haforsa problema iha Akademiku sira ne’e la hamrik mesak, iha problema Akademiku barak maka estudante universitaríu sira hasoru ,maibe problema baziku mak hanesan fasilidade universidade ne’ebe menus, profesór ne’ebe  menus ,no persiza mos kapasitasaun tan kualidade profesór sira nian liu husi peskiza atu nune’e bele lori buat foun ba estudante hodi bele atinji mehi Nasaun ida-ne’e.

“Menus Fasilidade laos deit ba fatin maibe profesór mos menus no profesór espesializado iha nia area mos menus, kapasitas kualidade profesór sira sei menus atu bele lori buat foun ruma ba estudante hodi atinji mehi husi rai ida ne’e, agora mos livru laiha ,biblioteka  mos uituan deit, peskuiza mos kuaze  laiha, ida ne’e hau hanoin sai impaktu ba rai ida ne’e iha tinan naruk oin mai, Ita mos presiza hasai literasia prepara livru ba dizeno kualidade ne’ebe diak liu no ikus mai Ita bele iha mehi ona atu iha tan jerasun intelektual Ida ne’ebe kualifikadu liu. ” Dehan Formador Direitu ISFIT Armindo Moniz Amaral ba jornalista sira.

Problema Akademiku menus fasilidade iha area edukasaun ne’ebé akontese iha  rai laran ne’e la’ós estudante universitaríu  nian papel atu buka solusaun maibe ne’e papel Ministeríu  no papel Estadu atu bele rejolve problema Akademiku sira ne’e,  liu husi  aloka orsamentu jeral ba edukasaun tenke sai periodidade ida no orsamentu ne’e tenke boot uituan  atu nune’e bele kapasita kapasidade edukasaun.

“Ne’e laos papel Universitaríu nian,  maibe papel ministeríu nian, papel estadu ninian entaun ita hakarak estadu aloka orsamentu jeral ne’ebe boot para bele rejolve kondisaun rai ida, liu husi edukasun , se kuandu orsamentu ne’ebe la boot, hau la bele temi maibe ita persija hasae para alokasaun orsamentu jeral ne’e ita bele kapasitas tan  hodi hasae kapasidade edukasaun,se ita mehi deit, pidato deit hau hanoin la to’oo.Ita persija halo desijaun ida ne’ebé mak konkretu liu husi alokasaun orsamentu jeral estadu, ida ne’e importante para ita bele tulun ita nia Dosente  sira atu halo letura ne’ebé diak liu, halo peskiza ,lee no iha tempu para atu bele hakerek ,ita laiha orsamentu ne’ebé boot ba peskiza oinsá ita atu bele mehi sai intelekual iha rai ida ne’e ho kualifikadu “

sujere  ba estudante universitaríu iha Timor laran atu estuda referensia ne’ebé kualidade no displina atu nune’e luta libertasaun ne’ebé iha ita hotu nia kabas bele to iha mehi objetivu.

 “Hau sujere ba estudante universitario sira iha rai laran tomak atu estuda referensia ne’ebé kualidade no disiplina iha tempu barak liu, estuda ho los, lee referensia ne’ebé naton, tanba luta libertasaun ida ne’e tula iha ita nia kabas atu bele to iha mehi objetivu, rai Ida ne’e presiza  luta ne’ebé naruk ho enerjia ne’ebé boot tebes entaun ita presiza armatiza ita nia an ho lee , halo letura ne’ebé alternativu  naton ba luta libertasaun ida ne’e too iha saida mak ita hakarak, abaziu imperalismu abaziu kolenalismu “ Dr.Armindo akresenta.

Aliende ne’e Orador prinsipál segundu  Sr. Nivio Leite Magalhaes hateten , estudante nia papel maka oinsá sai estudante universitaríu ne’ebé produtivu no kreativu ba nia an rasik, no estudante mos nu’udar juventude ,ida ne’e sai hanesan papel ne’ebe importante ba Nasaun,  ne’e duni estudante tenke kontribui ba libertasaun povu nian, atu nune’e bele lori Timor-Leste sai Nasaun ne’ebé dezenvolvidu hanesan Nasaun sira seluk.

” Hanesan estudante sira nia papel mak oinsa sai estudante ne’ebé produtivu  ba rai ida ne’e, no tanba sá mak sira tenke kreativu , aliende husi estudante imi mos juventude, papel ne’ebé importante tebetebes ba rai ida ne’e tanba ne’e imi tenke kontinua kontribui ba libertasaun povu nian, hanesan estudante imi tenke sai estudante ne’ebé diak, estudante ne’ebé displina , estudante ne’ebé bele parpara an didiak ba oin, bele lori Timor- Leste  sai Nasaun ne’ebé dezenvolvidu hanesan Nasaun sira seluk,

Hau nia esperansa ba juventude sira ne’ebé mak tuir semináriu ida ne’e, labele rai de’it ba sira nia an maibe karik iha informasaun balu ne’ebé sira sente diak ou importansia ba sira nia an , sira bele  fahe mos ba ema sira seluk, importante mak sira bele tuir semináriu saida de’it formasaun saida de’it tenke fahe ba ema seluk e tenke tau mos prátika labele teoria  de’it maibé tenke implementa iha moris loron- loron nian, no sai estudante ne’ebé kreativu tenke mos bele produs ou halo idea ne’ebé foun tenke sai transformador  ba rai ida ne’e atu nune’e ita nia Nasaun bele  ba oin bele sai Nasaun ne’ebé diak no sai Nasaun ne’ebé progresu , tanba iha imi nia liman  futuru Nasaun lubuk ida,  tuir atividade ne’ebé iha bele mos fo impaktu ba ema seluk nia moris,. Juventude tenke sai autor prinsipál ba Nasaun ida ne’e “

Aleinde ne’e, Xefe komisaun programa – Presidente Asosisaun Akademiku Departamentu profesór Ensino báziku.  Vasco Ximenes hateten presiza hasa’e estudante sira nia koñesimentu liu husi atividade ekstra kurikular hanesan atividade semináriu sientífiku.

” Organiza atividade ne’e ami husi Asosiasaun Departamentu Porfissores Ensino Basiku no fakuldade artes e huminidades Universidade Timor Lorosae ,objetivu husi atividade ne’e atu bele kardeniza ou atu hasa’e koñesimentu  estudante sira   nian.

Ami mai ho hanoin ida, estudante hotu ne’ebé mak aprende iha atividade kurikular ida ne’e la natoon , ita presiza hasae estudante sira nia konesementu liu husi atividade eksktra kurikular mak hanesan ohin loron ami halo hela atividade Semináriu sientífiku  maibé la to’o ba iha ne’e de’it no mós sei iha atividade seluk tan iha prosesu tuir mai.

Husi Ida ne’e ita mos koalia  kona liu  ba iha  leterasia, literasia iha pontu tolu  (3) mak ita presiza prense,  primeiru , estudante ida nia literasia atu diak mak nia presiza lee no komprende , no tenke aplika sai ida ne’e mak ita foin hatene ida ne’e literasia.

Formador nain rua lori matéria pesifiku , ba orador primeiru ko’alia liu kona-ba estudante universitaríu iha vida akademiku, kona-ba problema , dezafiu no oportunidade ba futuru estudante ida-idak nian, orador segundu ko’alia kona-ba estudante ida atu sai estudante ne’ebé diak no hodi kria oportunidade ba nia an rasik iha futuru,

Lolos ne’e ami nia semináriu refere maibe  tanba  partila ona iha media sosial  no hetan  partisipa maximum , dadus ne’ebé ami iha centu trenta (130 ) maibe mayoria maka mai partisipa  hanesan ohin ita hotu hare salaun laran la sustenta,  semináriu ida ne’e iha ami nia mandatu  foin halo ba primeiru, maibe atividade Asosisaun nian sempre hala’o kada tinan, atividade semináriu ida ne’e ba oin sei kontinua, no garante husi formasaun ida ne’e maka ba ami oinsá atu hasae konesementu estudante sira nian tanba konesementu estudante sira  husi prosesu ensinu aula aprendisazem kurikular la nakonu ida ne’e ami garante ” tenik nia.

Iha sorin seluk husi partisipante estudante Universidade  Nasionál Timor Lorosae Nelson Martins akrasenta  atividade semináriu sientífiku ida ne’e entersantes tebes tanba estudante sira bele aprende ho diak esensia sira ne’ebé durante sira aprende iha aula laran ladún sufisiente.

“ ba hau Pesoalmente atividade ida ohin ne’e entersantes tebes tanba  estudante sira bele aprende didiak esensia sira ne’ebé  sira  aprende iha aula laran ladun sufisiente entaun estebilzasaun komisaun organizadora atividade refere ne’ebé kapasita estudante sira nia koinesementu mentalidade  iha vida akademika ida ne’e.

Lisaun ne’ebé mak ha’u  aprende iha momentu atividade ida ohin ne’e mak estudante tenke kriativu ba nia an rasik liuliu iha era ida agora , estudante hare joven sira uluk sakrifika sira nia an hodi harii estadu Timor – Leste,  estudante ida agora kontribui hodi  dezenvolve paze ida ne’e, entaun saida mak ita hetan iha semináriu ida ohin mak Estudante tenki inklui sira nia an iha atividade hotu hotu hodi kontribui ba paz no estabilidade no sai liman ain ba povu nian iha estadu direito demokratiku Ida ne’e.

Ha’u Hare fali ba kotuk Juventude no estudante sira uluk ne’e sira sakrifika sira nia an hodi hari Estado maibe Joventude ida agora ne’e oinsa mak kontribui no dezenvolve ba iha nasaun ida ne’e, pesoalmente ha’u importante mak  oinsa aprende didiak buat ne’ebé mak ha’u  iha hodi dezenvolve ha’u nia nasaun iha futuru ida ne’e , ha’u nia  mensajem maka husu ba estudante sira labele  lakon ba oportunidade ida nee bele hetan buat foun iha neeba  estudante neebe diak hodi dezenvolve Nasaun Ida ne’e.” Nelson hakotu.

Share52Tweet33SendShare9
Previous Post

BTL, E.P Asina Kontratu Projetu Sistema Bee Mos Ho Kompañia Rua

Next Post

The new European Union Ambassador to Timor-Leste accredited  by the President of the Republic 

Redi Mídia Timor-Leste

Redi Mídia Timor-Leste

Next Post
The new European Union Ambassador to Timor-Leste accredited  by the President of the Republic 

The new European Union Ambassador to Timor-Leste accredited  by the President of the Republic 

Discussion about this post

Popular

  • VOICES: COVID-19 Fo Impaktu Ba Ekonomia Povu Timor – Leste. Governu Fahe Aihan Produtu Lokal Liu Husi Programa Sesta Bazika Hodi Responde.

    VOICES: COVID-19 Fo Impaktu Ba Ekonomia Povu Timor – Leste. Governu Fahe Aihan Produtu Lokal Liu Husi Programa Sesta Bazika Hodi Responde.

    1200 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Sigaru Iha Kimika 700 Fo Impaktu Ba Fuan

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Hakbi’it Ekonomia Feto no Familia iha Agrikultura.

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Ministeriu Saude apela no husu asaun preventiva atu hapara kazu moras dengue iha Timor-Leste.

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Lansamentu Relatóriu  Preliminarìu Sensus 2022. Selebrasaun ba Mundu ho Populasaun Biliaun 8

    1 shares
    Share 0 Tweet 0

Browse by Category

  • Avizu
  • in English
  • Internasional
  • Investigasaun
  • Istoria
  • Podcast
  • Tetun

Recent News

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

September 27, 2023
UN LDC5: Timor – Leste Has Not Yet Met the Graduation Criteria

UN LDC5: Timor – Leste Seidauk Priense Kriteria Graduasaun

June 16, 2023
  • About
  • Advertise
  • Privacy & Policy
  • Contact

© 2022 RMTL. Copy Rights Reserved. Hosted by Kalohan.NET

No Result
View All Result
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • Livestreaming
  • Contact

© 2022 RMTL. Copy Rights Reserved. Hosted by Kalohan.NET

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password?

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In
error: Content is protected !!