Reportajem: Juvita Menezes de Deus/Meke Magno Nazaria.
Klibur Estudante juventude Fatubesi (KEJF) nu’udar organizasaun estudante juventude nian realiza kompetisaun diskursu ba juventude Fatubesi ho tema juventude Rejistensia mak sai inspirasaun ba juventude Milenial Ba dezenvolvimentu Nasional, kompetisaun ida ne’e relasiona ho komemorasaun loron FALINTIL ba dala 47, diskursu ne’e realiza iha, Munisipiu Ermera suku Fatubesi. Sabdu (13/08/2022) .
Diskursu kompetisaun ida ne’e hahú iha oras tuku 12:00 no remata iha oras tuku 1:15, ho oradór na’in lima (5) ne’ebé mai husi juventude Fatubesi rasik, oradór na’in lima ne’e husi feto na’in rua (2) no mane na’in tolu (3), ho naran Julito Dos Santos , Januario Tavares, Maria Madus, Adelaida De Carvalho , no Gil Martins , iha Diskursu ida ne’e oradór sira hato’o hela sira nia mensajen no motivasaun ba juventude mileneal tenki sai juventude ne’ebé brani, matenek atu nune’e bele iha kontribui no halo dezenvolvimentu ba Nasaun ida ne’e, hanesan mós uluk ita nia juventude rezisténsia ne’ebé’ke luta ba rai Timor ho aten brani.

Joventude Melinial Timor – Leste, Januario Tavares, iha mehi sei lori maluk joven sira ba naroman no dalan los. Munisipiu Ermera suku Fatubesi. Sabdu (13/08/2022). Fotografu: Martinu Soares Amaral
Iha okaziau ne’e Januario Tavares hateten, oinsa ita atu bele lori maluk joven sira , hanesan fo motivasaun no enkoraja ba ita nia feto maluk no mane maluk hodi bele lori joven sira ba futuru ne’ebe diak.
Januario Tavares hateten.” Hau agradese tamba uluk ita nia pae, mae sira luta ba libertasaun ne’e mak ohin loron ita sira hamrik hodi koalia kona ba joven, hanesan joven oinsa mak ita bele lori ita nia feto maluk no mane maluk sira ne’ebe mak idade sei joven atu fo motiva no enkoraja ba sira oinsa atu lori sira ba futuru ne’ebe diak, tamba husi ohin ita hirak aprende hamutuk ba futuru ida ne’ebe diak hodi motiva tan ema seluk atu bele sai diak, ida ne’e mak sai prinsipiu no objectivu ne’ebe bo’ot hanesan joven aprende para bele lori duni ita nia Nasaun liu-liu munsipiu Ermera suku fatubesi, atu enkoraja alin no maun bin sira atu sai joven ne’ebe mak diak, joven ne’ebe mak matenek joven ne’ebe mak mai ho ideia konstrutivo no ideia inovativo atu bele lori fatubesi no rai ida ne’e sai nasaun ne’ebe diak,e hanesan nasaun seluk iha mundu.”
Nia hatutan nu’udar joven presija mos halo kontribui iha rai laran mak hanesan labele halo kompete maibe tenki halo kompleta atu bolu joven sira seluk ne’ebe mak sei hakmatek atu bele iha intensaun prepara aan hodi lori nasaun ida ne’e ba futuru ne’ebe diak.
Januario haturan. “Hanesan joventude milenial ,primero kontribui ne’ebe ita tenki halo mak hanesan dadaun ne’e, ami nain hira aprejenta konkursu katak, ami mai laos atu kompete maibe atu kompleta e mai atu enkoraja joventude sira seluk ne’ebe mak fuan sei maten atu sira bele iha ona fuan ne’ebe bo’ot oinsa atu aprende, prepara aan didiak hodi ba futuru ne’e bele lori ita nia nasaun sai oinsa, perguntas iha ita hirak ne’e nia liman. Ita mak joven ne’ebe kontinuador entaun ita tenki prepara ita nia a’an ho diak hodi nu’une ita lori nasaun ida ne’e ba futuru sai nasaun ne’ebe mak dezemvolvido, ita presija loke joventude sira nia hanoin neebe mak luan ita hahu husi edukasaun tolu ne’ebe mak importante hanesan edukasaun informal maka mai husi inan aman sira, edukasaun formal, no edukasaun naun formal, agora edukasaun informal ita hateten katak ita moris mai ho inan aman ne’ebe mak eduka ita oinsa atu forma ita nia karakter, ita ba eskola ita hola ona parte iha edukasaun formal oinsa manorin sira atu transforma ita, maneira saida mak ita uju hodi enkoraja ita nia a’an rasik, hasae ita nia skil, ita nia mentalidade, ida nee mak edukasaun informal, hanesan ita tuir kursu naun formal sira hanesan lian ingles portugues no lian sira seluk e ao mesmo tempo mos ita tenki emvolve aan iha grupu voluntario sira oinsa atu hasae ita nia konesimentu, oinsa atu hasae ita nia skil ne’ebe maka diak, ita tenki hatene iha organizasaun volutario sira,se ita senti aprende ne’e la diak se iha impaktu ne’ebe la diak, laos katak ita la hatene buat hotu hotu maibe diferente entre ema ne’ebe aprende uluk ho ema ne’ebe maka aprende ikus ida ne’e mak husi hau hato’o.”
Obstaklu no problema ne’ebe mak dadaun ne’e joventude milenial sira hasoru iha Timor mak, hanesan labarik sira ne’ebe mak uja liu internet tamba agora ne’e era globalizasaun, mundu ne’ebe moderno ida ne’e fo impaktu bo’ot ba joventude milineal tamba sira hanoin buat hotu iha ona internent no google nia laran, halo sira lakon intensaun oinsa atu bele hamrik iha komunidade nia le’et.
“Obstaklu no problema ne’ebe mak ohin loron joventude milenial hotu hotu hasoru iha Timor laran mak primeiro ita mai ho independensia ou era globalizasaun mundu ida ne’ebe moderno, labarik ho otas tinan lima deit mos bele hatene kaer HP Android, ita kompara ba pasadu ita nia inan aman uluk uja deit surat ou natulen, husi mundu ida ne’ebe moderno bele fo impaktu bo’ot ba joventude ohin loron, sira baruk aprende tamba sira hanoin buat hotu iha internet ho google nia laran kompletu hotu ona, sira la hatene oinsa atu hamrik iha komunidade nia le’et hodi organiza nasaun ida ne’e, hau iha mensajem ne’ebe furak mak hanesan joventude kontinuador e joventude milineal oinsa dalan atu aprende e futuru ne sai saida no se ita uja teknologia ne’e ho diak Nasaun ida ne’e sei sai nasaun ne’ebe mak dezemvolvido ka nasaun ne’ebe mak furak tamba teknologia ne’ebe kompletu, ita hein deit dezemvovimento, no ita hein eduka deit maluk sira atu komprende liu tan teknologia modernu.” Dehan Januario

Gil Martins, (20 anos) estudante husi IOB Depertamentu Ekonomia fakludade Gestaun mak sai hanesan vensedor. Iha loron komemorasau loron FALINTIL iha Munisipiu Ermera suku Fatubesi. Sabdu (13/08/2022). Fotografu: Martinu Soares Amaral
Tuir nia hateten, nia kontenti tebes tamba liu husi eventu ida ne’e bele fanu joven sira iha suku fatubesi atu bele hatudu sira nia talentu.
Vensedor Gil Martins katak.” Hau senti kontenti tebe-tebes tanba, oinsa mak bele fanu fali joven sira iha suku ida ne’e, atu ema mos hatene katak eventu ida nee hanesan buat importante mai ami joven sira atu bele hatudu ami idaidak nia talentu liu husi ami nia kapasidade sira hotu no mos liu husi buat sira nee hotu mak ami nia familia sira no inan aman kontenti, husi ami nia kapasidade ka ami nia talentu ami halo iha momentu furak hanesan nee atu nune’e sira mos bele senti haksolok ami ideias ka talentu sira ne’ebe ami hatudu iha momentu sira hanesan ne’e,
hau tuir kompetisaun ida ne’e ka tuir diskursu ida ne’e tanba oinsa mak bele aumenta hau nia kapasidade, iha tema ne’ebe sira fo bele desenvolve atu bele aumenta hau nia kapasidade diak liu tan, se mak joventude rejiistensia no se mak joventude milenial atu nunee hau mos bele sai joventude milenial ida hau mos aban bairua kontinuasaun hau nia moris ida nee hatene netik historia ruma konaba joventude resistensia se karik hanesan joventude milenial, hau senti mai hau, buat importante bele hatene katak atividade hanesan nee importante, se karik hanesan joven hau iha hanoin hakarak abanbairua hau mos bele halo buat hanesan nee, buat furak atu bele anima joven no ita komunidade iha fatin ida ne’e ” Gil afirma.
Vensedor mos hatutan liu husi kompetisaun deskursu ida ne’e sai hanesan fundamentu ba nia aan hodi brani no iha hanoin diak liu tan atu bele ba kompeta iha fatin seluk.
“Mai hau senti kontenti no haksolok teb-tebes ba kompetisaun ida oin bele hetan primeiro lugar, laos primeiro lugar nee mak hatudu mai katak hau diak liu ema hotu-hotu maibe premeiru lugar ida ne’e, fo mai hau katak oinsa mak hau bele prepara hau nia aan diak liu tan, atu bele kompete iha postu, munisipio sira seluk no mos iha nasional, ida ne’e hanesan baze maibe, sai hanesan fondamentu mai atu hau brani ou hau iha hanoin diak liu tan atu ba kompete iha fatin seluk, tema ne’ebe sira fo mai ami maka joventude resistensia mak sai inspirasaun ba joventude milenial hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasional ” Tenik Gil.
Entretantu xefe dé suku Fatubesi Armando dé Carvalho hateten. “Atividadé ne’ebé Klibur Joventudadé Estudante Fatubesi hala’o relasiona ho komemorasaun loron falintil iha vinte (20) dé Agusto mak sempre selebra tin-tinan.
Kona-ba apoiu tomak mak klibur juventude estudante Fatubessi hetan, apoiu husi Secretario Estadu juventude Desportu liuliu finanseiru ba atividade ne’ebé hodi komemora loron falintil nian no ha’u orgullu tebes juventude sira bele iha hanoin diak, hamutuk hodi hafanu fila-fali juventude agora fó hanoin no koñesimentu liuliu kona-ba Jerasaun foun sira ladún akompaña, ha’u korajen nafatin sira iha aprendizajen ne’ebé sira aprende ba, liuliu iha parte lideransa” Xefe Suku hakotu.
Discussion about this post