Rezumu Epidemologiku Nº4: 10 Maiu – 16 Maiu, 2021
By: SIJK
Publikasaun regular ho parseria entre: (1) Pilar 3 & 5 Ministériu Saúde, (nu’udar parte husi Forsa Tarefa ba Prevensaun no Mitigasaun Surtu Covid-19, CIGC-SS), (2) Instituto Nacional de Saúde, (3) AusMAT, (4) OMS, (5) Menzies School of Health Research; (6) National Centre for Immunisation Research and Surveillance.
Kazu kumulativu: 4,458 (kazu 1,231 husi relatoriu ikus liu).
Dadus atuais iha dia 16 de Maio 2021.
1. Kurva epidemika
Kurva epidemika ne’e aprezenta total númeru kazu nian ba kada loron, iha barra kor verde (sukat ho eixu-Y iha gráfiku nia sorin karuk). Linha azul aprezenta konaba total akumuladu husi númeru kazu nian (sukat ho eixu-X iha gráfiku nia sorin lo’os/direita), ne’ebé mak agora aumenta ona até 4,458 desde inisiu pandemia global (iha 16 de Maiu 2021). Linha ne’ebé aumenta sae/a’as iha kurva, hatudu katak total númeru kazu nian ne’e aumenta rapidamente, tamba transmisaun nafatin kontinua iha komunidade nia laran.
2. Hospitalizasaun no mortalidade
Aproximadamente 15% husi kazu ne’ebé diagnostikadu iha Timor-Leste, entre dia 10 de Maiu 2021 no 16 de Maiu 2021 ne’e sintomatiku, ne’ebé mak hatudu iha aumentu 7%, iha inisiu fulan Abril 2021. Desde 1 de Março 2021, iha ema nain 92 ho COVID-19, mak presiza ona hospitalizasaun. Numeru hospitalizasaun nian ne’e inklui deit ema sira ho moras moderadu, grave no kritikal, ne’ebé mak presiza halo tratamentu iha fasilidade saúde espesializadu ba COVID-19.
Gráfiku ida ne’e hatudu konaba kazu sira ne’ebé mak presiza ona hospitalizasaun, desde fulan Março 2021, iha barra kor verde. Linha azul hatudu konaba númeru kumulativu, husi ema sira ne’ebé mak presiza ona hospitalizasaun.
Tamba númeru kazu kontinua aumenta, entaun númeru husi ema moras ne’ebé mak presiza hospitalizasaun mos sei aumenta, nu’uné mos ema mate. Até agora, iha ona ema nain 10 mak mate ho COVID-19 iha Timor-Leste, inklui ema nain 5 ne’ebé mate, iha ita nia relatoriu ikus liu.
3. Estimasaun ba taxa insidensia
Taxa insidensia ne’e sukat ba númeru kazu konfirmadu nian, iha populasaun ida kada loron, no normalmente nia sukat/halo medida hanesan, kazu p/ ema 100.000, iha kada loron. Gráfiku ida ne’e hatudu katak taxa notifikasaun nian (ou taxa insidente) ne’e sempre iha mudansa husi loron ida ba loron seluk, maibe kontinua aumenta sae. Ida ne’e mak klaramente ita hare iha Dili laran, reprezenta uza linha mean solidu iha gráfiku. Taxa notifikasaun diaria nian iha Timor- Leste, durante loron 7 liu ba (husi 10 Maiu – 16 Maiu, 2021) nia média (average) mak kazu
13.3 p/ populasaun 100.000, iha kada loron, kompara ho kazu 8.5 p/ populasaun 100.000 ba kada loron, iha periodu relatoriu anterior.
Taxa infeksaun iha munisipiu Dili ne’e a’as tebes, ho nia taxa kazu 41.9 p/ populasaun 100.000 kada loron, iha semana kotuk, kompara ba iha taxa kazu 27.8 p/ populasaun 100.000 kada loron, iha periodu relatoriu anterior.
Insidensia nia aumentu, ne’ebé mak ita hare durante periodu relatoriu ida ne’e, nia iha relasaun ho transmisaun ne’ebé mak mosu até loron 14 antes iha notifikasaun ba kazu sira, tamba iha periodu inkubasaun husi infeksaun nian.
Iha komparasaun, entre ita nia media (average) husi taxa notifikasaun diaria nian durante loron 7 liu ba, ho nasaun sira seluk ne’ebé mak alista ona hanesan tuir mai:
- Brazil, kazu 29.4 p/ populasaun 100.000, iha kada loron
- India, kazu 25.7 p/ populasaun 100.000, iha kada loron
- Portugal, kazu 3.5 p/ populasaun 100.000, iha kada loron
- Indonesia, kazu 1.6 p/ populasaun 100.000, iha kada loron
4. Estimasaun ba prevalensia
Durante semana kotuk, proporsaun teste pozitivu nian ne’e aumenta ona husi 13% ba iha 19%. Prevalensia husi COVID-19 nian iha Dili, ne’e bele estimadu, bazeia tuir proporsaun husi ema sira ne’ebé mak teste pozitivu ba COVID-19, wainhira sira halo teste antes atu halo viagem sai husi serka sanitaria. Iha loron 6, husi dia 10 de Maiu – 15 de Maiu 2021, total hamutuk iha ema nain 3.101 mak halo ona teste ba intensaun ida ne’e; 499 (16.1%) mak hetan pozitivu Ida.
ne’e ita bele uza hodi halo estimasaun ba prevalensia, no kalkulasaun ida ba iha intervalu konfiansa nian 95%, hatudu katak COVID-19 nia prevalensia atual iha Dili, ne’e mak entre 14.8% no 17.4% (semana liu bá, entre 9.9% ho 12.2%).
Bazeia tuir estimasaun ba populasaun Dili nian 352.553, no estimasaun kiik ba prevalensia, ho ida ne’e halo ona estimasaun katak mais ou menus Dili nia populasaun hamutuk 50.000, mak agora dadauk iha COVID-19.
5. Atualizasaun ba Vasinasaun
Até dia 16 de Maio 2021, ita administra ona COVID-19 nia vasina hamutuk 43.000 ba ema sira, iha Timor-Leste. Depois de Vasina AstraZeneca nia transportasaun segundu mai Timor-Leste, faze segundu nia lansamentu ne’ebé mak komesa iha dia 10 de Maio 2021, hatudu katak ema iha Dili laran hamutuk 14.900+ mak simu ona vasina ho sira nia dose primeiru. Faze vasinasaun atual, espesialmente nia alvo ne’e ba iha idozus sira (ema ho idade 60 ba leten) no adultu sira ne’ebé mak ho kondisaun saúde komplikadu, tamba ema sira ne’e mak iha risku a’as atu sofre COVID-19 grave. Faze segundu ba implementasaun vasina, ne’e komesa iha Dili, tamba COVID- 19 nia insidensia ne’e a’as tebes iha Dili laran. No entantu, vasinasaun ne’e planeia ona atu kontinua implementa iha Dili no mos munisipiu sira, em primeiru sei foka ba idozus no ema sira ne’ebé mak ho problema saúde komplikadu, no trabalhador esensial sira iha linha frente, no depois ba ema hotu-hotu ho idade 18 ba leten.
6. Surtu iha Prisão (Becora no Suai)
Durante semana kotuk, COVID-19 nia surtu ida identifika iha prisão Becora. Total kazu 220 mak diagnostika ona, husi ema hamutuk 557 (40%). Iha ema nain ida mak mate. Iha mos surtu ida identifika ona iha prisão Suai, ema hamutuk 37 husi total 131 (28%), mak diagnostika ona ho COVID-19
7. Rekomendasaun no aksaun saúde publika nian
Iha dia 12 de Maio 2021, konfinamentu mandatoriu (lockdown) iha munisipiu Dili, extende tan ona ba semana rua. Serka sanitaria nafatin implementa ba munisipiu sira hanesan Dili, Baucau no Covalima
Mantein/kontinua aplika serka sanitaria, ne’e sei ajuda hodi identifika kazu asintomatiku sira no prevene transmisaun husi munisipiu sira ne’ebé mak iha insidensia a’as, atu la bele pasa ba iha munisipiu sira seluk ne’ebé mak ho insidensia kiik. Aplikasaun serka sanitaria ne’e tenke konsidera mos ba munsipiu sira seluk ne’ebé ho insidensia a’as ba kazu COVID-19.
Taxa transmisaun nian ne’e bele redus atraves de medidas husi saúde publika no sosial nian, ne’ebé mak efetivu, inklui uza maskra, fase liman no distansia sosial. Medidas ne’ebé mak limita interaksaun fizikal, viajen no limita ema barak halibur malu, ne’e hatudu ona nia efikasia iha nasaun barak iha mundu tomak, hodi halo redusaun ba COVID-19 nia transmisaun. Efeitu benefisial husi medidas sira ne’e kada vez sei difisil atu hare, tamba númeru kazu nian sei kontinua aumenta sae kuandu iha transmisaun ne’ebé mak kontinua. Taxa insidensia nian sei sae rapidamente, karik medidas saúde publika nian la implementa, no sei iha risku a’as ba sistema saúde ne’ebé mak sobrekaregadu, hodi bele rezulta kazu grave no ema mate barak.
Vasinasaun mos sei hamenus transmisaun. Programa tenke tau foku vasinasaun ba iha grupu vulneravel sira iha Timor-Leste, komesa husi idozus no ema sira ne’ebé mak iha problema saúde kompleksu/komplikadu.
Ema ne’ebé mak iha kualker sintoma husi COVID-19 nian, tenke ba halo teste lalais, atu nu’uné ema sira ne’ebé mak iha risku a’as atu transmite virus ba ema seluk, bele identifikadu no izola a’an, no atu bele presta asistensia medikal, ba ema sira ne’ebé mak presiza.
= Ninin & rohan =
Discussion about this post