• Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • Livestreaming
  • Contact
Friday, September 29, 2023
-18 °c
  • Login
RMTL
Advertisement
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • LivestreamingLive
  • Contact
No Result
View All Result
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • LivestreamingLive
  • Contact
No Result
View All Result
RMTL
No Result
View All Result
Home Istoria

UNICEF entrega Cold Room Vasina Covid-19 ba governu Timor- Leste liu husi Ministeriu da Saude.

Redi Mídia Timor-Leste by Redi Mídia Timor-Leste
April 8, 2021
in Istoria
0
UNICEF entrega Cold Room Vasina Covid-19 ba governu Timor- Leste liu husi Ministeriu da Saude.

UNICEF entrega simbolikamente Cold Room Vasina Covid-19 ba Ministra Saude. Iha SAMES,DILI, Timor – Leste (01/04/2021) Photo by: Obet

58
SHARES
73
VIEWS
Share on FacebookShare on TwitterShare on WAShare on Linkedin

UNICEF entrega simbolikamente Cold Room Vasina Covid-19 ba Ministra Saude. Iha SAMES,DILI, Timor – Leste (01/04/2021) Photo by: Media Saude

By: Robelson Cardozo

 UNICEF entrega Cold Room vasina covid-19 ba governu Timor- Leste liu husi komunikasaun Impresa ne’ebe halao iha SAMES,  hetan partisipasaun maximu husi reprezentante World Health Organization (WHO) reprezentante UNICEF Timor – leste,  Ministra da Saude Dra. Odete Freitas Belo no mos  nia komitiva tomak.  Quinta- Feira, (01/04/ 2021).

Tuir reprezentante UNICEF MR. Bilal Aurangzeb Durrani iha nia diskursu katak, “ Ohin loron ita hamutuk iha ne’e hodi bele dezenvolve Cold Room no Freezer Room atu rai vasina.  Loron ohin espesial no istoriku tebes mai hau  tamba  loron primeiru mai servisu iha UNICEF Timor-Leste ba entrega  karta kredensial iha Ministeriu Negosiu Estrangeiru ohin dadersaan. Atividade ida ne’e, hanesan atividade inisiu ne’ebe ofisial nu’udar reprezentante UNICEF iha Timor-Leste. Atividade ida ne’e prinsipal tamba ho apoiu ne’ebe mak fo sei hasa’e kapasidade armazenamentu vasina ne’ebe iha nivel nasional, atu nune’e bele fo kapasidade ba Ministeriu da Saude ba funsionamentu no adekuadu sistema korente malirin iha Timot-Leste.

UNICEF iha papel importante atu dezenvolve no mantein sistema korente malirin liliu funsionamentu iha Timor-Leste, loron ohin ita sei cool  room no frager room hodi rai vasina. Fornesementu importante ida ne’e,   espesialmente  konsidera kritiku tamba ita halo preparasaun antes ita nia vasina covid-19 to’o mai.”  

Iha parte seluk Ministra da Saude Dra. Odete Maria Freitas  Belo hateten, “ Handover ida ne’e liga tebe-tebes ho vasina.  

“liluliu ba iha suply chand item malirin nian, ita la koalia konaba zeleira sira.  Hau hakarak  hato’o fila fali  katak ita nia preparasaun ne’e laos foin maibe ita liu husi dalan ida ne’ebe naruk. Ita prepara  planu vasina ita sente katak planu vasina ne’e La forte ita lori ba konselhos dos ministros atu hetan ninia prensimentu hafoin ita halo planu vasina hodi prepara ita nia mapa mentu (roadmap)  ba vasina nian.

Entaun ho Road map ne’ebe ita halo ne’e mos sente la seguru. Ita lori road map ne’e ba aprezenta iha konsellu ministru atu hetan aprovasaun no hare ita nia konesimentu, no hare ita nia preparasaun ne’e iha duni ga la’e? tamba ema barak kestiona kona-ba ita nia preparasun, ema hanoin dehan ita nonok de’it  ou la halo servisu tamba ne’e ita nia aprezentasaun iha konsellu ministru, atu asegura de’it prosessu no prosedimentu sira ne’ebe ita hala’o hela.

saida mak akontese Road Map  ne’ebe maka prova iha komisaun interministerial ita la husik road map ne’e hela hanesan ne’e maibe ita implementa road map ne’ebe iha ida por ida. 

 Ikus liu sai hanesan kestaun ou preokupasaun ba ita mak, ema lafiar atu lakon konfiansa ba ita nia servisu, maibe wainhra ita halo servisu ho dedikadu ita lao ho servisu road map iha buat hotu-hotu bele  akontese.  tuir tempu karta ne’ebe mak ita simu vasina sei to’o iha fulan Maiu.”Informa Dra. Odete Belo

Dra. Odete Viegas hatutan tan, kona-ba  vasina refere hetan ona aprovadu husi konsellu ministru no iha 5 de Abril semana oin sei to’o  iha Timor-Leste.

“ vasina ne’e aprovadu husi konsellu ministru no sei to’o mai  Timor-Leste iha dia 5 de Abril. Preparasaun planu ministerio saude nia ne’ebe atu simu no implementa iha atividade Ne’en (6)  1. Mak advokasia 2. Enumerasaun hatene dadus iha teritoriu Timor laran tomak 3. Hand over atividade ida maka korenti malirin ohin ita tenki halo suporta husi UNICEF ba iha SAMES. atu nune’e sasan sira to mai,  iha dia 5 de Abril, ita sei hatama Cool box ne’ebe ohin halo lansamentu. Husi Cool boxs refere maka sei halo distribuisaun ba iha munisipiu sira  inklui Dili. Atividades tolu seluk mak 4. Monitorizasaun 5. Avaliasaun 6. Reasaun adversa.

Preparasaun simu vasina ne’ebe sei to’o iha Timor-Leste, ekipa advokasia mak sei ba simu vasina  refere ho montante vinte kuatru mil (24.000) dozes. Fahe nafatin ba prioridade ne’ebe mak ita mensiona bebeik  katak frontline sira mak sei simu uluk hanesan; pesoal  saude, F-FDTL, PNTL, Media, Imigrasaun, ALFANDEGA, inklui mos tama iha Aieroportu, ba ema sira ne’ebe mak moras no idade mais de 60 anus. Espera katak 24 mil, ami bele kobre ona balun husi frontline ne’e rasik.  Tuir planu sei halo lansamentu iha 07de Abril 2021. kontinua distribui  ba munisipiu sira, ita  sei halo durante semana rua nia laran atu fahe vasina ba iha munisipiu tomak.”

“Hakarak partilla  informasaun ba publiku katak fatin vasina 20% ita hili  fasilidade saude sira.  Iha Dili ita sei hili sentru saude Ha’at (4), inklui Hospital Nasional Guidu valadares. Depois ekipa advokasia sei fo sai iha media sobre fatin vasina.  Mekanismu, ema tama mai sei rezista no sei hare nia dadus lolos, depois vasina hotu sei halo observasaun molok ema ne’e fila ba nia uma.

Ema ne’ebe vasina sei hetan kartaun ne’ebe  prienxe kedas vasina primeiru, karik hetan vasina  iha 07 de Abril, vasina tuir mai semana 4. Durasaun ba vasina primeiru no segundu, hamutuk  semana 8.

Vasina 24 mil dozes mak sei to’o iha Timor – Leste.  Tuir  kalkulasaun antes lolosiha  33 mil dozes. No paises lubuk ida 71  inklui Timor-Leste tama iha fabrika Astra zeneka ne’ebe maka mai husi Correa, tamba ne’e  limitasaun ba numeru  reduz ba 24 mil. Ekipa enomerasaun halo kalkulu ida pelumenuz profisional saude iha teritoriu laran tomak mak hetan uluk , depois  tuirmai PNTL, F-FDTL,inklui media sira ne’ebe sira nia  papel importante iha  linha frente ”.Dehan Dra. Odete Belo

ORGANIZASAUN SAUDE MUNDIAL FO APOIU VASINA ASTRAZENECA BA TIMOR-LESTE 

Reprezentante Organizasaun  Mundial da Saude  (OMS) ofisialmente intrega vasina Astrazeneca ba Ministra da saude Dra.Odete Maria Freitas Belo.iha Aero portu Internasional Nicolau Lobatu Dili,Timor-leste,Segunda Feira(/05/04/2021) photo by:Obet

Relasiona ho moras covid-19 ne’ebe  influensia iha  mundu  global  inklui Timor-leste .  Organizasaun Mundial da Saude Timor-Leste no UNICEF Timor-Leste entrega Vasina Astrazeneca ba Governu Timor-Leste liu husi Ministerio da  Saude Iha Aeroporto Internasional Nicolau Lobato Comoro,Dili (Segunda-Feira,05/04/2021).

Alende ida  ne’e iha fatin hanesan Dra.Odete Belo  hatutan tan, “vasina ne’ebe maka to’o dadaun mai Timor-Leste  ne’e destinadu ba moras covid-19 no mos  vasina ne’e produs iha lisensa liu husi prosessu lubuk ida inklui mos emfais klinika lubuk ida maka halo. To’o vasina ne’e rasik hetan  lisensa autorizasaun atu bele sirkula iha mundu inklui mos Timor-Leste  ne’ebe maka adopta  ba vasina Astrazeneca”

 “Fasilidade governu ka saude rai aimoruk vasina Astrazeneca sei rai fali iha emprezariu nia uma, ne’e lalos! vasina ba labarik sira mos mai hotu no iha mos test kids ba iha covid nian entaun ida ne’e  bele fo mos biban ba kolega vizilansia sira nafatin halo teste Swab  ba estudante sira ne’e be maka atu ba distritu.planu ne’ebe ekipa sira halo, sei halo distribuisaun ba iha Dili centru saude 4 inklui atauru no metinaru dia 7 halo lansamentu iha Dili no mos sei halo lansamentu iha munisipiu sira iha 08 de Abril 2021.” Odete Informa.

 “Atu adopta vasina tenki iha preskualifikasaun  Organizasaun Saude Mundial nian tamba Astrazeneca tama mos emerjensia liu clifon  iha Indonesia. sira iha produsaun rasik ne’e maka, sira uja ba sinovac .Maske sinovac  mos seidauk tama iha preskualifikasaun Organizasaun Saude Mundial ne’ebe  Astrazeneca hola parte.Tuir informasaun ne’ebe maka hato’o  husi Organizasaun Saude Mundial  ho Covax fasility provavel. Ita nia vasina segundu faze sei to’o entre fulan Maiu no Junhu tamba vasina Astrazeneca sei fo primeira dozes  segunda dozes tuir mai tenki 8 semanas  ou semana rua maka simu fali . Vinte Quatru mil pessoas  ne’ebe mak simu ne’e to junhu maka simu fali segundu dozes”.Odete esklarese.

Iha parte seluk Dra. Odete afirma tan kona-ba vasina ne’ebe to’o mai ho  vinte por cento (20%  )ne’e uituan deit ,tamba Timor – Leste presiza duzentus setenta tres mil doses alende ida ne’e  nia mos esplika konaba  maneira utilizasaun ba vasina refere.

“20% ne’e foin mai uituan deit Timor – Leste presiza duzentus setenta tres mil dozes, entaun nia tenki mai kompletu iha segunda faze ou terseira faze ne’e  tenki kompletu. No vasina AstraZeneca ema atu hetan vasina tama mai rezistu tia depois halo trainning,  sukat tensaun, foin hetan vasina .Depois ba fali fatin observasaun, se la senti moras ka oin halai bele haruka ba uma. Se kuandu iha efeitu ruma, ekipa mediku sira iha neba sei atende kedas. Vasina ne’e ita mos fo ba ema sira ne’ebe mak moras kroniku, moras tensaun, moras  kurasaun diabetes ho mos ema  fasi ran sira  ne’ebe iha  prossesu vasinasaun ne’e . Ita mos sei fo tempu ba ema moras sira hodi halo vasina ne’e maske ema ho moras. Nafatin fo vasina maibe hare sira nia kondisaun iha momentu ida ne’eba.Vasina ne’ebe mak halo ba labarik sira ne’e voluntariu husi advokasia ne’ebe maka fo sai ba publiku katak vasina ne’e importante no husu mos hotu-hotu tenki partisipa iha vasina ida ne’e,  se ita hetan vasina, sai seguru ba ita nia an, seguru mos ba ema seluk. No niia transmisaun ba ema  sei menus.vasina ne’e laos atu halo at maibe atu halo diak, nia aumenta tan ita nia apesionadade atu ita forsa liu tan hasoru moras.Situasaun ne’ebe mak difisil ba ema hotu liliu ba professional saude sira , ema moras sira iha fatin karantina no mos iha izolamentu infelizmente sei halo mudansa husi Vera Crus ba iha Lahane”.Odete esplika.

Iha biban ida ne’e reprezentante Organizasaun Mundial da Saude (OMS) Mr.Bill Aurangzeb Durrani iha nia diskursu apresia ba Ministerio da Saude no Governamentu tomak especialmente vossa excelensia primeiro ministro Taur Matan Ruak ba Visionario no asaun rapida responde ba area covid nian.

“Loron ida ne’e loron istoriku ita nia luta kontra covid-19. Iha momentu ida ne’ebe ita hotu hein hela, ho tahan iis no fim too ona primeiru vasina Astrazeneca covid-19 iha nee.presiza fo hatene ita, oinsa valor husi vasina refere-sei menus suply iha global maibe too ona.Ita tenki agradese bo’ot ba fasilidade  Covax, Acelerator’s vaccine arm(ACT)-Inisiativu global lansamentu da pedra no kolaborasaun husi World Health Organisation (WHO) atu aselera dezenvolvimentu,produsaun no assesu equilibriu ba testes,tratamentu no vasina covid-19 nian”.Mr.Aurrangzeb  informa.

Share23Tweet15SendShare4
Previous Post

NUMERU KAZU POZITIVU COVID-19 TOTAL KUMULATIVU IHA TIMOR – LESTE AUMENTA BA 587.

Next Post

NUMERU KAZU KONFIRMADU POZITIVU COVID-19 TOTAL KUMULATIVU IHA TIMOR – LESTE AUMENTA BA 918.

Redi Mídia Timor-Leste

Redi Mídia Timor-Leste

Next Post
Drama Vasina COVID19

NUMERU KAZU KONFIRMADU POZITIVU COVID-19 TOTAL KUMULATIVU IHA TIMOR – LESTE AUMENTA BA 918.

Discussion about this post

Popular

  • VOICES: COVID-19 Fo Impaktu Ba Ekonomia Povu Timor – Leste. Governu Fahe Aihan Produtu Lokal Liu Husi Programa Sesta Bazika Hodi Responde.

    VOICES: COVID-19 Fo Impaktu Ba Ekonomia Povu Timor – Leste. Governu Fahe Aihan Produtu Lokal Liu Husi Programa Sesta Bazika Hodi Responde.

    1200 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Sigaru Iha Kimika 700 Fo Impaktu Ba Fuan

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Hakbi’it Ekonomia Feto no Familia iha Agrikultura.

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Ministeriu Saude apela no husu asaun preventiva atu hapara kazu moras dengue iha Timor-Leste.

    1 shares
    Share 0 Tweet 0
  • Lansamentu Relatóriu  Preliminarìu Sensus 2022. Selebrasaun ba Mundu ho Populasaun Biliaun 8

    1 shares
    Share 0 Tweet 0

Browse by Category

  • Avizu
  • in English
  • Internasional
  • Investigasaun
  • Istoria
  • Podcast
  • Tetun

Recent News

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

GLRAS : Realiza Workshop Konsultasaun Nasionàl ba Planu Estràtejiku Tinan Lima Setòr Saùde

September 27, 2023
UN LDC5: Timor – Leste Has Not Yet Met the Graduation Criteria

UN LDC5: Timor – Leste Seidauk Priense Kriteria Graduasaun

June 16, 2023
  • About
  • Advertise
  • Privacy & Policy
  • Contact

© 2022 RMTL. Copy Rights Reserved. Hosted by Kalohan.NET

No Result
View All Result
  • Home
  • Istoria
    • in English
    • Internasional
    • Tetun
  • Investigasaun
  • Podcast
  • Publisidade
  • Avizu
  • Livestreaming
  • Contact

© 2022 RMTL. Copy Rights Reserved. Hosted by Kalohan.NET

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password?

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In
error: Content is protected !!